HENRI HÜTT & MIHKEL ILUS “Kapriisid: Eelvõim” / “Caprices: Pre-amp”

HENRI HÜTT & MIHKEL ILUS “Kapriisid: Eelvõim” / “Caprices: Pre-amp”
21.11-02.12.2017 @ The Design and Architecture Gallery, Tallinn, Estonia

“Caprices: Pre-amp” is a staged exhibition, that creates our favoured aspects of the theatre atmosphere to the gallery room. Functional in theatre, such as light-park or audience seats, are treated as sculptural. All the stage-technical arsenal and the components of the play are brought forward, excessive intimacy is left behind. Nevertheless we couldn’t give up on theatre bar… Caprices is an ongoing project that brings together practices of contemporary Performance and exhibition culture. The third chapter of the saga focuses on longing, dimness, silence and affiliation.

Idea, execution, performance: Henri Hütt, Mihkel Ilus
Co-producer: Kanuti Gildi SAAL
Thanks to: Ingrid Allik, KIASMA
Supported by: Eesti Kultuurkapital
More info: https://saal.ee/en/performance/5125

(Photos: Kulla Laas)

Staged exhibition “Romantic Loneliness” captured

Romantic Loneliness

21.09–09.10.2017

Hobusepea gallery

„Suurlinn minu ümber resoneerib. Olen üksi, saatjaks tuttav anonüümsuse tunne ning nii võikski jääda. Aega on liiga vähe, kõikjale peab jõudma, kõike tahaks kogeda, täita topelt-plaanid, kohtuda topelt-kohtumised, selleks, et olla üksi. Tundmatu keskkond moonutab mõõtmeid ning liigun samm-sammult püüdmatu horisondi suunas. Hiljem, enne reaalsusesse maandumist, kõnnin aovalguses mööda tühje tänavaid, meeltes kajamas möödunu, ning tunnen, et see kordumatult võõras kogemus tekitab minus vasturääkivat soovi oma seisundit teistega jagada…

Miks tundub see samas nii vale?
Mis juhtub jagamise tagajärjel?
Mida osapooled sellest saavad?
Mis oleks üldse jagamist väärt?
Kas ma siis olen (veel) üksi?”


“The city resonates around me. I am alone, accompanied by the familiar feeling of loneliness and that’s how it should stay forever. There is too little time, I have to experience everything, manage to accomplish double plans, arrange double meetings, in order to be alone. Unknown environments distort dimensions and I am moving step by step towards an unreachable horizon. Later on, before entering the reality zone, I am walking in the dawn along empty streets and I feel the irresistibly strong feeling that I would like to share it with others…”

Why, on the other hand, does it seem so wrong?
What happens when one shares something with others?
What do they get from sharing the experience?
What is worth sharing?
Am I then still alone?

“INTERED” out now!

https://www.discogs.com/artist/3188982-Henri-H%C3%BCtt

ILLCD068: Henri Hütt – Intered

INTERED
How close can one go if there is a spectator and a spectacle?
How close can one zoom if there are expectations and reality?
How precise can one be if there are right and even more right moments?
Or how to differentiate the border between lightness and darkness?

That elusive between area is when the lighthouse is dark between flashes. It is the instant between the ticks of the watch. It is a void interval that we witness all together and all the time.

How lost can one be when there is a space and some other space?
It is the interchronic pause that lets us to be together.
20140704_195410
 

“Igal hommikul süttib tuli taeva altaril”

Henri Hütt & Riho Hütt

“Igal hommikul süttib tuli taeva altaril”

8.11 – 11.12.2016 @ Rakvere Galerii

 

 

 

Kui põhjamaises sügis-tsüklis valge aeg lüheneb, siis eha saabudes käivitub Rakvere Galeriis lavastatud keskkond, milles valgus, nähtav ja näiline jätkavad oma teekonda.

Riho ja Henri Hüti loominguline koostöö algas lavastusega “Sfääri Saared (in order to dance)” aastal 2012, mis tegeles küsimusega, kuidas läheneda olukorrale, kus domineerib mõõtmatu ruum / ruumi mõõtmatus? Rakvere Galeriis avaneb publikule esimene Riho ja Henri Hüti ühisnäitus, mis võtab iseorganiseeruva keskkonna kuju ning kutsub salapärasele rännakule.

Looduses korduva ning kordumatu põhjalik jälgimine andis Rihole ja Henrile tunnistust, kuidas erinevad komponendid üksteisega arvestavad. Kuid kuidas säilitada harmoonia, kui saaks muuta ajalist kestvust?

Tänud ning toetused: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, MIMstuudio, Rakvere Linnavalitsus, Taavi Suisalu, Emer Värk